Subsidiu Sembako Tenke Haree Benefisio
Dili, 03 Junhu 2008 / STL
Membru Parlamentu Nasional (PN), Bankada Fretilin Estanislau da Silva Aleixo, hatete hanoin governu AMP hodi fo subsidiu ba sembako ka sasan nesesidade baziku no konbustivel tenke haree nia benefisiu ba povu nasaun nee.
Sera ho subsidiu nee bele rezolve problema folin ai-han no sasan sira iha rai laran inklui hanesan konbustivel, ou subsidiu nebee somente atu hariku grupu oan ida ka imprezariu nebee iha governu nia sorin. “Hau hatene ona objetivu subsidio nee maibe, hau mos presiza nian espelikasaun husi xefi governu (Xanana Gusmao), tanba subsidio atu halo laos halo arbiru deit,” Estanilau hatete lia hirak nee ba STL iha edifisiu Parlamentu Nasional, Dili, Segunda (2/6). PM Xanana Gusmao, iha loron hirak liu hatete, governu hanoin ona atu fo subsidiu ba iha sasan konstrusaun nian hanesan sementi, besi, ho sasan nesisidade baziku nian, hanesan fos, mina no sasan sira seluk nebee nia presu husi loron ba loron sae. Krizementu folin sasan iha rai laran, hetan reasaun makaas husi eis Primeiru Ministru nee tanba Xanana Gusmao hanesan xefi governu nunka halo esforsu hodi rezolve lalais. Governu tenta rezolve problema nee ho faan fos baratu, mas nunka rezolve, tanba fos nebee sira faan kuaze barak maka taka iha armajen kompania sira nian laos faan ba povu. Eis Ministru Agrikultura i Peskas nee hatete, nia parte espera katak subsidiu nee bainhira realiza tenke halo tuir lei ida para nunee bele regula, hodi nunee subsidiu nee fo benefisiu ba povu ai leva sira. se lae subsidiu nee somente atu habokur deit imprezariu sira laos povu. “Hau koalia laos hanorin sira (Governu), maibe hau fiar sira mesak ema matenek, nunee mak ita hein hodi akompanha saida mak sira sei halo konaba politik subsidiu nee,” nia komenta. Iha parte seluk Membru PN Bankada CNRT Aderito Hugo, hatete nia parte intrepreta deklarasaun PM Xanana indika ona ba iha orsamentu retroativu nebee agora dadauk governu prepara atu lori ba iha Parlamento Nasional atu deskuite no aprova. “Orsamentu ratifikativu hanesan orsamentu nebee mak akontese iha tinan klaran ou dalan klaran tanba haree ba iha inflasaun nebee hatudu katak sasan nian folin sae, nebee mak ita infrenta laiha projesaun orsamento 2008, uluk Governu prepara, tanba nee mak estementu PM Xanana nia refere ba Orsamentu ratifikativu nebee mak Governu sei hatama iha Parlamentu Nasional iha Junhu nee,” hatete Hugo Deklarasaun PM nian katak Hugo hanesan politika ida nebee mak sei halo maibe, defisil atu implemanta sein liu husi orsamentu ratifikativu. Tuir nian intrepeta katak subsidiu nebee PM Xanana Gusmao hatete iha posibilidade hanesan subsidiu intensiva, katak sasan nebee mak faan tenke selu taxas e depois mak hetan lukru husi sasan nian folin metade, tanba nee mak tuir nian hanoin, nee dever Governu nia atu redus taxa ba sasan nesesidade baziku. “Bele iha mos posibilidade subsidiu direita no subsidiu livre taxa maibe, nee hau nia predisaun deit, ita hotu hein mak orsamentu ratifikativu nebee mak governu sei hatama tuir mai nee,” nia realsa. Entertantu bainhira STL, koko atu hasoru malu ho ministra Finansa, Emilia Pires, tuir informasaun nebee mak diariu nee hetan husi funsionario relasun publiko nian hatete katak deklarasaun PM Xanana Gusmao, seidauk hetan konsiderasaun husi Ministra Finansa tau iha implementasaun. Nee Positivu Tuir Imprezario nasional Oscar Lima, hatete, se Governu nian politik atu fo subsidiu ba sasan nesesidade baziku nee pasu positivu hodi minimiza krisementu folin sasan iha rai laran nebee aas liu kapasidade povu nia rai nee nian. “Se fo subsidiu nee buat diak ,se lae mak povu rasik la iha forsa atu sosa sasan sira nee nebee mak sira presiza tanba povu rasik seidauk hetan vensimentu nebee mak aumenta ho diak inklui mos buat hotu-hotu iha moris ekonomia nian,” Oscar Lima, Vontade nebee mak PM Xanana Gusmao halo hatudu, governu nee tau atensaun boot ba povu rai nee, subsidiu nebee governu fo bele ajuda povu para bele hetan asesu ba ai-han no sasan sira nebee folin aas tebes iha rai laran. “Ita tenki uza mekanismu hirak nee para bele benifisia mos ba povu nebee mak iha area rurais nian laos benefisia povu nebee mak iha Dili,” Oscar hatete. Nia hatete, mekanismo hotu governu bele utiliza hodi rezolve problema krizi ai-han iha rai laran, mas importante mak tenke kontrola sasan nia folin para iha balansu. Se lae impresariu nasional sira mak faan laos fo hotu ba impresariu mai husi liur ou estranjeiru “Hau laos anti ema imprezario estranjeirus maibe, hau hakarak mak sira mai atu buka invest laios mai para buka proyek,” nia esplika. Nia parte mos kestiona konaba lei tributaria nee benefisio ba governu tanba taxa nebee kona marjen nee la boot nebee nian impakto mos ladun boot dukee sukat ho folin mina nebee mak sae tebes. “Lei tributaria fo benefisio ba sasan sira nebee mak uluk mai 12% hatun ba iha 6% nee mak impacto posetivo maibe nee mos la aveita boot tebes ba iha kondisaun agora nian ba folin mina nebee folin sae tebes,” nia realsa. w’ly
|